Õnneliku suhte nipp: saa teada, millises rollis oled sina suhtes ning kuidas luua rollidevaheline tasakaal

Üks raskemaid väljakutseid inimeste jaoks on leida tasakaal individualisatsiooni ja kuulumisvajaduse vahel. Süsteemne teraapia tähendab seda, et inimene võtaks rohkem vastutust ja hakkaks paremini aru saama enda käitumismustritest. Seisame igapäevaselt silmitsi selle väljakutsega - minu vajadused vs. partneri vajadused. Selleks, et enda vajadusi rahuldada peab võtma vastutust iseenda vajaduste eest iga inimene ise. Üheks inimese baasvajaduseks on ka kuuluvusvajadus. Seetõttu on raske inimestel tihtipeale leida tervislik tasakaal kuuluvusvajaduse ja oma ülejäänud vajaduste vahel.  

 

Üheks probleemseimaks kohaks suhetes on tihtipeale erinev lähedusvajadus. Lähedusvajadus partnerite vahel võib olla väga erinev, võttes arvesse just seda, millist lähedust on inimene kogenud lapsena oma vanematega. Igapäevaseks näiteks võib tuua olukorra, kus mees ei mõista, mis lähedusest naine puudust tunneb. Mehe jaoks võib tunduda kõik hästi, kuna tema vanemad ei pakkunud lapsena temale sellist lähedust, millega oli ehk harjunud naine. Selles hetkes on väga oluline mõista, millise seljakotisisuga tuleb meie siia suhtesse.

 

Üks raskemaid faase saabub suhtes peale armumise faasi, kus inimesed hakkavad lihvima nurki ja õpivad aina enam üksteist tundma. Enam ei saa eksisteerida individuaalina, vaid tuleb hakata arvestama oma partneriga. Sellel hetkel on oluline, et mõlemad partnerid kohanevad uue olukorraga. Kui üks partner teeb seda, mida ta tahab ja on alati valinud teha seda, mida ta teha tahab ning ei hakka muutuma sellepärast, et on nüüd suhtes, siis tõenäoliselt pole sellel suhtel pikka tulevikku.

 

Kui mõlemad paarilised otsustavad jätkata vaid oma raja käimist, muutub paarisuhe üsna kohe distantseks. Isegi kui need paarid jäävad mõneks aastaks kokku, siis tihtipeale jõuavad nad lõpuks ikkagi arusaamani, et on lahku kasvanud. See omakorda tähendab, et distants kahe inimese vahel oli liiga suur, et lähedust saavutada. Sisemist kasvu ei toimunud ja paarisuhe ei saanud areneda, milleks tegelikult paarisuhted mõeldud on.

 

Lisaks on tihedad ka dünaamikad, kus üks partneritest jätkab oma raja käimist ning teine partner üritab hakata sellega kohanema. Justkui annab oma mina ära. Kohanejad jõuavad kiiresti arusaamani, et nad ei ole selle suhtega rahul. See inimene, kes on oma mina ära andnud, pole võrdväärne partner oma teisele poolele. Paarisuhet seal justkui puudub, sest seal pole võrdne partnerlus.



Vastupidisest kohanejale on suhtes ka domineerija. Domineeja on see, kelle jaoks tema tõde on kõige tõesem ja tema teab täpselt, kuidas asjad käivad. Domineerija ehk ülefunktsioneerija arvab, et ta teab kõige paremini ja vastutab kõige eest ise. Samas on domineerijad selle rolliga tavapäraselt väga rahul. Nad tunnevad, et kui saavad ise kõik ära teha, on vajalik alati õigeks ajaks ja hästi tehtud.



Suhtes on meil eri dünaamikad, millest tuleb podcastis ka sügavamalt juttu. On olemas alafunktsioneerija ja ülefunktsioneerija rollid, milles alavastutaja on kohaneja ja ülevastutaja on domineerija. Allolevalt piilume natuke sisse nendesse rollidesse ja nende dünaamikate omavahelisse toimimisse. 

 

  1. Domineerja vs. kohaneja

 

Domineerija on see, kes ütleb, et nii on ja nii jääb. Sel juhul on võimalus, et paarisuhe ei saagi areneda või siis partner hakkab kohanema domineerijaga ja annab oma minapildi ära. Kohaneja võib psüühiliselt ja füüsiliselt selle tagajärjel haigestuda. Kohanejal pole sealjuures kontakti oma vajadustega ja on väga orienteeritud domineerija vajadustele. Domineerija seevastu tunneb, et tema on üksi ja tema vastutab kõige eest. Tihtipeale tunneb, et kui tema ei tee, siis on asjad tegemata. Rahulolematuse tõttu võivad tekkida ka kõrvalsuhted, alkoholism või mingid muud asendustegevused. Domineerijal on väga raske toetuda sellele, kellest ta ei pea lugu.



Võimalik lahendus: Ülesanne nii kohanejal kui ka domineerijal on sama. Kohanejal tuleb minna rohkem kontakti oma vajadustega ning nende eest seisma ja domineerijal tuleks võtta samm tagasi ning lubada kohanejal hakata võtma vastutust enda elu eest. Oluline on avatud kommunikatsioon ja see tunne, et ma olen kuuldud. 



Millised on riskikohad sellises suhtes?

 

Kohaneja ehk alafunktsioneerija võib jääda haigeks, muutuda depressiivseks, rahulolematuks. Samas ei ole ka domineerija õnnelik. Ta võib tunda, et kogu vastutus on tema õlul, kõike peab tema otsustama, tema on niiöelda suhtes see vedav pool. Siit saavad ka alguse erinevad düsfunktsioonid. 

 

Näiteks naine on kodune ja mees käib tööl. Mees tunneb, et ta teeb kõike, toob raha koju justkui tundub nagu mees oleks domineerija rollis. Aga samas naine vastutab kodu heaolu eest, teeb kõike kodus ja tunneb, et on samuti domineerija rollis. Kuidas selles olukorras vahet teha ja kuidas eristada neid rolle selles näites? Kui seda konkreetset juhtumit vaadata, siis on tegemist domineerija vs. domineerija dünaamikaga, mis pole kerge juhtum. 



  1. Domineerja vs domineerja 

Kumbki püüab saavutada oma eesmärki ja seda ükskõik, mis hinnaga. Selline suhe võib kesta aastaid, aga üldjuhul on see suhtemuster neile kuskilt tuttav, et neile sobib selles olla. Ükskõik, kui tuttav see muster on, siis inimesed lõpuks ikkagi väsivad konfliktidest ja pole see, mis toidab nende psüühikat. Sellised mustrid on tavapärased, mida lahendatakse efektiivset läbi pereteraapia.

 

Risk: Varem või hiljem väsib üks neist partneritest ära.

 

Võimalik lahendus: Rohkem kuulata teist poolt ning väljendada selgelt ja armastavalt oma vajadusi oma partnerile. Võimalik on jääda suhtesse omavahel, kui väljendada end pehmelt ja mitte domineerivalt.

 

  1. Kohaneja vs kohaneja 

Sellised suhtes ei võta kumbki osapool vastutust ja mõlemad ootavad teiselt, et teine võtaks initsiatiivi suhtes. See omakorda loob olukorra, kus miski ei saagi algust. 

 

Võimalik lahendus: Tuleb rääkida oma tunnetest ausalt ja avameelselt ja jagada, mis on kellelgi vastutusala suhtes. 



Milline on eluterve suhe ja millised baastalad seda kujundavad?

  1. Rahulolu ja paindlikkus suhtes. 
  2. Paarisuhe vajab toitmist ja toit on lähedus. 
  3. Kuulamisoskus. 
  4. Sarnased väärtushinnangud. Olulist rolli mängib siinkohal ka sarnane taust, kust me tuleme, see annab ajendi: “Mul on kergem Sind mõista.” 
  5. Lähedus on paarisuhte heaks toimimiseks äärmiselt oluline. 



Soovitused, mida oma igapäevaelus rakendada partnerlussuhtes, et enda ja partneri vajadused oleks mõlemad kuuldud:

  • Oskus kuulata ;
  • Pakkuda mõistmist oma partneri vajadustele;
  • Süüdistamise asemel keskenduda enda tunnetele ja soovidele.




Mis on väärtuste konflikt?  Näiteks kui mees tahab pakkuda finantsilist turvalisust, aga naine vajab hoopis emotsionaalset ja füüsilist lähedust. Kuidas sellest välja tulla? 

 

Kuula juba sellest ja palju rohkemast detailsemalt podcastist → https://youtu.be/rG_FP10NELM

 

Head kuulamist ja seoste leidmist oma olemasolevas suhtes või tulevases suhtes!

 

 

 

 

SUBSCRIBE FOR NEWSLETTER